Taglas ja tõstmine on kaasaegsete inseneritööde kriitilised komponendid. Ehitusstandardite koostamine ja rakendamine on otseselt seotud tööohutuse, tõhususe ja projekti kvaliteediga. See artikkel selgitab süstemaatiliselt taglase ja tõstekonstruktsiooni standardsüsteemi neljast vaatenurgast: tehnilised kirjeldused, tööprotseduurid, ohutusnõuded ja juhtimisjärelevalve. Selle artikli eesmärk on anda professionaalseid juhiseid tööstusharu jaoks.
I. Tehnilised kirjeldused ja standardid
Taglase ja tõste tehnilised kirjeldused on ehitusstandardite põhialuseks. Vastavalt Rahvusvahelise Kraanatootjate Assotsiatsiooni (IMCA) nõuetele ja minu riigi tõstemasinate ohutuseeskirjadele (GB 6067.1-2010) peab taglase valik rangelt vastama tõstetava koorma kaalule, kujule ja töökeskkonnale. Trosstroppide purunemistugevus ei tohi olla väiksem kui kuus korda koorma massist ja sünteetilisest kiust troppide ohutustegur ei tohi olla väiksem kui seitse. Ühenduskomponentidel, nagu konksud ja köidikud, peavad olema selgelt märgitud kandevõimed ja need peavad läbima korrapärase mittepurustava katse.
Seoses taglase konfiguratsiooniga tuleks mitme jalaga troppide nurka reguleerida 90 kraadi piires, maksimaalselt 120 kraadi. Ebaregulaarsete koormuste korral tuleb arvutada raskuskese ja paigaldada lisabalansseerimisseadmed. Eritingimustes (nt kõrge temperatuur ja söövitav keskkond) tuleb kasutada spetsiaalseid taglasematerjale, mis vastavad standarditele ASTM A975 või DNVGL-OS-E303. Kõigi taglase komponentidega peavad kaasas olema originaalsed tootja kvaliteedisertifikaadi dokumendid ja need peavad olema jälgitavuse huvides märgistatud unikaalsete numbritega.
II. Standardiseeritud tööprotseduurid
Standardiseeritud tööprotseduurid on ehitusohutuse tagamise peamised kontrollpunktid. Enne kasutamist tuleb läbi viia protseduur "kolm kontrolli ja kolm ülevaatust": kontrollige taglast visuaalset kulumist (ristlõike kulumine, mis ületab 10% algsest läbimõõdust, loetakse vanarauaks), kontrollige tõsteplaani arvutusi ja kinnitage vundamendi kandevõime (tavaliselt nõutakse 150 kPa või suuremat). Tõsteülematel peab olema eriseadmete operaatori sertifikaat (klass Q1/Q2) ja nad peavad kasutama standardseid käemärke või ISO 7731-s määratletud heli- ja visuaalsignaalisüsteemi.
Tõstmisprotsess peaks järgima põhimõtet "aeglane käivitamine, ühtlane tõstmine ja ühtlane positsioneerimine". Stabiilsuse jälgimiseks tuleks koormat hoida maapinnast 0,3–0,5 meetri kõrgusel. Kui koordineeritud töös kasutatakse mitut kraanat, tuleb paigaldada sünkroniseeritud juhtimissüsteem, mis tagab, et koormuse jaotuse kõrvalekalle kraanade vahel ei ületa 8% nimivõimsusest. Kui koorem on paigas, peavad enne lahtihaakmist paigale jääma vähemalt kaks tõhusat kinnitusseadet. Pidevat seiret tuleks säilitada kogu töö ajal ja toimingud tuleb kohe peatada, kui tuule kiirus ületab 6. taseme (10,8 m/s).
III. Ohutusjuhtimissüsteem
Ohutusstandardid on taglase ja tõstetööde puhul ülimalt tähtsad. Vastavalt OSHA 1926.1400 ja minu riigi ehituse kõrgustööde ohutuse tehnilistele spetsifikatsioonidele (JGJ 80-2016) peab tööala olema kaitstud topeltperimeetriga (kõva piirdeaed + hoiatuslint) ning kõrvalised isikud ei tohi viibida ohuraadiuses. Isikukaitsevahendid (PPE) peavad sisaldama kukkumiskaitset, kaitsekübarat (löögi neeldumisvõime 200 J või rohkem) ja lõikekindlaid kindaid (EN388 tase 4 või kõrgem).
Seadmete hoolduses rakendatakse kolmeastmelist{0}}kontrollisüsteemi: igapäevane, iganädalane ja igakuine. Kontrollimisel keskendutakse katkiste juhtmete kontrollimisele (rist-traattrossid tuleb vanarauaks jätta, kui katkenud juhtmete arv ulatub 10% juhtmete koguarvust), pistikute deformatsioonile (keelatud on köidikud ovaalsusega üle 10%) ja pidurisüsteemi töökindlusele (pidurdusmomendi ülevaatus nõuab 20% ületamist). Hädaabiplaanid peavad sisaldama puhvertsoone koormuse kaotamiseks (puhvermaterjali survetugevus 20 MPa või suurem) ja esmaabi protseduure kannatanute jaoks (kuldne päästeaeg on piiratud 5 minutiga).
IV. Kvaliteedikontroll ja järelevalve
Tõhus järelevalvemehhanism tagab standardite rakendamise. Ehitusettevõtted peaksid kehtestama ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi ja säilitama täielikud taglase elutsükli andmed (sealhulgas hanke- ja vastuvõtudokumendid, perioodilised kontrolliaruanded ja hooldusajalugu). Kolmandast-osapoolest kontrolliasutused peavad iga kuue kuu järel läbi viima magnetosakeste kontrolli või ultraheli testimise kasutusel olevale taglasele vastavalt GB/T 20118–2017, vähemalt 100% kontrolliga.
Järelevalveüksused peaksid keskenduma ehitusplaanis sisalduvate koormusarvutuste (allkirjastatud ja registreeritud ehitusinseneri poolt kinnitatud), spetsiaalsete ohutustehniliste instruktsioonide protokollide (täielikult allkirjastatud kõigi osalejate poolt) ja igapäevaste tööpäevikute ülevaatamisele. Suuremate, üle 100-tonniste tõsteprojektide puhul tuleb korraldada ekspertide koosolekuid, et arutada vundamendi töötlemise lahendusi, taglase valiku otstarbekust ja erakorraliste meetmete täielikkust. Riiklikud reguleerivad asutused peaksid kasutama asjade Interneti-tehnoloogiat, et hallata taglaseid RFID-märgenditega, et jälgida{3}}seadmete olekut reaalajas.
Tagla- ja tõsteseadmete ehitusstandardite range rakendamine on ehitusohutuse oluline nurgakivi. Tehniliste spetsifikatsioonide täpsustamise, tööprotseduuride tõhustamise, ohutusjuhtimise süstemaatilise rakendamise ja kvaliteedikontrolli arukalt jälgimise abil saab oluliselt vähendada kasutusriske ja parandada ehituse töökindlust. Kõik tööstusharu osalejad peaksid pidevalt jälgima rahvusvaheliste standardite uuendusi (nagu ISO 4309:2017, "Kraanade terastrosside hooldamise ja hooldamise juhised") ja kaasama digitaaltehnoloogiaid (nt BIM-tõste simulatsioon ja intelligentne andurite jälgimine), et edendada oma olemuselt ohutu taglase ja tõsteoperatsiooni arendamist. Ainult standardnõuete muutmisel kõigi töötajate teadlikuks tegevuseks on võimalik saavutada lõppeesmärk, milleks on "null õnnetust".
